„Talu on meie perekonna käes juba viiendat põlve, mistõttu metsamaa müümine pole kunagi isegi mitte mõttesse tulnud,“ räägib Madis. „Kui väiksemate töödega nagu harvendus- ja valgustusraie saan ma ise hakkama, siis uuendusraiet ma enam ette ei võtaks.“
Põhjus selleks on lihtne. Kui veel aastaid tagasi oli metsanduse maailm lihtne – palk 6,1 m ja paberipuu 3,1 m, siis nüüd on puidusortimendi valik väga lai ja selles orienteeruda raske. Seega ise uuendusraie tegemine polnud tema hinnangul hea mõte ja jäi üle veel üks võimalus – raieõiguse müük.
Kuid raieõiguse müügiga kaasnes Madise jaoks rohkem küsimusi kui vastuseid. Ta polnud kindel, kas ta saab parima hinna, sest andis endale aru, et uuendusraiet teeb ta oma metsas korra elus. Vähe sellest – kuigi ta oli saanud väga palju erinevaid pakkumisi, polnud kordki vastatud tema peamistele küsimustele, et kuidas tagatakse tööde kvaliteet. Pakkujate üldsõnaline vastus, et seni on kõik nende kliendid rahule jäänud, Madist ei rahuldanud.
Müüki takistas usaldamatus
Tehingukeskusest kuulis Madis juhuslikult ja talle meeldis mõte, et raieõiguse müügi hind ei kujune n.-ö. lambist, vaid reaalse enampakkumise teel. Samas pole ka Eestis raieõiguste oksjonile panek midagi väga uudset. Kuid Tehingukeskuse juures võlus teda märksõna raiekontroll.
Kõigepealt põhjustest, miks Madis ei usaldanud metsafirmasid, kes olid huvitatud tema metsa raieõiguse ostust. Ta ei tundnud neid, ta ei saanud aru, mille alusel oli tekkinud pakutav hind, sest ilmselt polnud keegi tema metsas reaalselt käinud. Kuid veel olulisem oli mehe jaoks, mis saab pärast seda, kui raietööd on tehtud. Nimelt paiknevad Madise eraldised nii, et paratamatult tuleb kasutada naabrite maid. Naabritega on Madisel väga head suhted ja ta soovis, et sellisteks need ka jäävad, kuid mis juhtub siis, kui näiteks puidu väljaväljaveo käigus lõhutakse tee või naabri kultuurheinamaa pinnas? Kas metsafirma taastab selle? Madisel seda kindlust polnud.
Teine asi puudutas raietöid. Kuna mõned vanad piirikivid metsas olid kadunud, oli tema jaoks ülioluline, et metsatöödel jälgitakse piiri, sest nagu öeldud, kaalul oli maal elamise üks peamisi kapitale – naabrite vahelised suhted.
Mängu tuleb raiekontroll
Seetõttu meeldis Madisele, et Tehingukeskus on läbi oma raiekontrolli võtnud südameasjaks metsatööde kvaliteedi. Nii otsib Tehingukeskus pidevalt lahendusi, kuidas tagada raietööde kvaliteet. Iga ettevõte, kes soovib raieõiguse oksjonitel pakkumisi teha, peab läbima Tehingukeskuse põhjaliku eelkontrolli, mis hõlmab tutvumist krediidiregistritega (kas suudab vastutada), vestlust ja taustakontrolli seotud isikutega ning tagasisidet teistelt turuosalistelt. Alles kontrolli läbimisel antakse õigus oksjonitel osaleda.
Kõik raietööd dokumenteeritakse uuenduslikus raiepäevikus, kuhu majandajal on kohustus märkida soetatud raieõiguse hetkeseis ja lisaks on tööde teostajal kohustus lisada omalt poolt pilte pärast tööde lõpetamist. Nii teab Tehingukeskus kahtluse korral kohe raiepatrulli välja saata ja vigade ilmnemisel likvideeritakse need enne kui maaomanik ise märgata jõuab.
Kõik raieõiguse enampakkumised läbivad pärast tööde lõppu järelkontrolli, mida teostab Tehingukeskuse spetsialist. Kontrolli käigus veendutakse tööde kvaliteedis. Puuduste ilmnemisel (mida on vaid üksikuid sadadest teostatud töödest) fikseeritakse need ning antakse tööde teostajale tähtaeg nende likvideerimiseks. Tellija jaoks on oluline teadmine, et vaegtööde puhul laseb Tehingukeskus ise puudused likvideerida ning kasseerib kulud hiljem ise raiujalt sisse.
Tehingukeskus on üks raielepingute osapooltest, mistõttu ettevõte ei saa luba olukorra tekkimist, kus maaomaniku teadmatust ära kasutades on sõlmitud ühte poolt soosivad lepingud ja hiljem on maaomanik oma murega üksi. Kui nii juhtuks, vastutaks ka Tehingukeskus ise.
Just eelöeldu oligi põhjuseks, miks Madis pani oma metsa kaks eraldist raieõiguse müüki Tehningukeskusesse. Esiteks lootis ta muidugi saada senistest pakkumistest pisut kõrgemat hinda ja teiseks oli tal vaja hingerahu, et ei peaks hiljem metsast saadud raha eest hakkama tagajärgi siluma. Nii ka läks, oksjonil kujunes raieõiguse hind seni pakutust kõrgemaks (tõsi küll, mitte väga oluliselt), kuid peamine oli see, et töö sai tehtud korralikult.
Oma kogemuse najal julgeb Madis Tehingukeskust soovitada ka teistele metsaomanikele. Müüdud metsa või raieõiguse eest saab ausa turuhinna ning teadmise, et tööde kvaliteedis järeleandmisi ei tehta.