Metsaomanikuna õigesti ja õigeaegselt tegutsedes hoiad ohud ohjes

Mets on suhteliselt väikese riskiga rahapaigutus, kui on selge, mida sellega erinevas olukorras ette võtta – kuidas istutada, hooldada või raiuda ning kuidas metsa (ja ennast metsaomanikuna) erinevate ohtude eest kaitsta ehk siis metsa majandamise ABC. Nii nagu hoone või ettevõtte omanik, peab ka metsaomanik oma kohustusi ja võimalusi igal sammul teadma. Metsa heaolu ja väärtuse määrab miljon väikest muutujat. On tähtis enesele selgeks teha majandamise tüüpilised riskid ja vastumeetmed, sest motiveeritud majandajata pole ka maailma parima metsaga midagi peale hakata. Suurima väärtusega mets ei sirgu, kui see omaniku poolt üldse aastateks ära unustada.

Riik teeb metsa majandamiseks küll õiguslikke ettekirjutusi, kuid annab samas ka ohtralt nõu ning paljudeks tegevusteks ka sihtotstarbelist rahalist toetust, millest osa on ette nähtud vaid metsaühistute liikmeile. Ühistute juures tegutsevad asjatundlikud konsulendid, kellelt saab vastuseid asukohapõhistele metsaga seotud küsimustele, mida doktor Google üldjuhul ei anna ja millele naabrimees tõenäoliselt parimat lahendust ei tea. Tihtilugu on meie kõige kirglikumad õpetajad just sõbrad ja tuttavad, kellel vastav kogemus ja teadmised endalgi tegelikult puuduvad.

Ohutus algab teadlikkusest

Hetkeolukorra hindamiseks on alustuseks paslik endalt küsida – millal oma metsas viimati käisin ning milline pilt seal avanes? Kas mu kasvaval metsal on tule-, tormi- ja ulukikahju hüvitamiseks kehtiv kindlustus ning millistel tingimustel kindlustuskaitset metsamaale Eestis pakutakse? On mu kinnistul üleüldse kehtiv metsamajanduskava või pean uurima, milleks seda üldse vaja läheb, millist kasu toob ning kellelt kava tellida.

Metsamajanduskava on vajalik raietööde teostamiseks, kui kinnistul on metsa rohkem kui 5 ha, kuid ka väiksemale metsamaale on inventeerimine soovituslik – see aitab oma metsa paremini tunda ja kaitsta. Metsamajanduskava koostades teeb kutsetunnistusega taksaator välitööd ning arvutab välja, kui palju materjali sinu metsas kasvab ning millise kvaliteediga see on. Ühtlasi saad soovitustel põhineva plaani, kuidas oma metsa järgmised kümme aastat jätkusuutlikult majandada. Piltlikult on see nagu riigipass, mida pead samuti iga kümne aasta tagant uuendama. Metsamajanduskava kulub ära ka nii vara müües, kui ka pangalaenu taotledes.

Kõik metsad ei kasva raiumiseks

Eestis pole muide harv juhus avastada ennast ootamatult metsaomanike seast, kelle kinnistust on suur tükk kantud vääriselupaiga nimistusse. Sellises olukorras saavad prioriteetseks looduse ja mitte kasumiootusega omaniku huvid. Vääriselupaigaks arvamine riigi poolt annab erametsale tavapärasest hoopis teise tulevikuväljavaate. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus järgi on vääriselupaik ala, kus on suur tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks. Ala kaitseks saab erametsaomanik sõlmida KIKiga vääriselupaiga kaitselepingu, millega hüvitatakse metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud. Kas vastav hüvitamine on praegusel ajal õiglane, on eraldi teema.

Riiklikke ettekirjutusi peab järgma kindlasti erametsaomanik, kelle roheline vara kasvab mõne muinsuskaitsealuse objektiga külgnevuses. Lageraie ja maapinna mineraliseerimine on seal üldjuhul täielikult keelatud.

Keskkonnaameti järgi saab raieid Looduskaitseseaduse alusel määratud kaitsealustes metsades teha vaid kaitse-eeskirjades määratud tingimustel. Reservaatides ja sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud.

Haigused ja kahjurid on kinnistuülene mure

Metsaomanik peaks kindlasti teadma erinevaid puuliike ohustavate haiguste sümptomeid ja seda, mida siis ette võtta. Näiteks okaspuid ohustab juuremädanik ehk juurepess, mis algab hiilivalt ning mädandab, kidurdab ning lõpptulemusena hävitab kuused ja männid. Seennakkusega puud on vastuvõtlikud ka teistele tõvedele, kahjuritele ning altid tuulemurrule. Juurepessu tõrjeks kasutatakse spetsiaalset biopreparaati, mis paradoksaalselt põhineb haigustekitajaga konkureerival seeneliigil, täpsemalt Hiidkoorikul. Nakatud metsa omanikule on hea üldine soovitus puuliigi vahetus ning kõige turvalisem valik on metsameeste arvates siis asemele istutada või külvata arukaske.

Tark metsaomanik mõistab, et haigused kinnistupiire ei tunne ja et metsakahjurid kõrvalasuvatelt kruntidelt sinu oma laastama trügides luba küsima ei hakka. Kui küla teises servas vanast kuusikust mööda sõitsid – ega autoaknast vilksatanud ootamatult sealne roostekarva jume? Muide – vastutustundlik metsaomanik hoiatab kahjuriohu eest veel õndsas teadmatuses olevaid lähinaabreid ega jäta sellist kinnistuülese mõjuga olukorda enese teada.

Üraskite levik on mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas jätkuvalt väga suur probleem. Kui probleemsed kahjurid on ennast su kuusikusse sisse seadnud, on oluline koheselt rakendada tõhusaid tõrjemeetmeid ning teavitada Keskkonnaametit. Eriti oluline on see juba kehtivate kitsendustega metsa puhul.

Kuigi metsamehed ja teadlased on kohati eriarvamusel, mis on kuuse-kooreüraski tõrjeks parim praktika või kui palju saab loodus iseendaga hakkama, on metsaomaniku tegutsemine tegevusetusest kahtlemata parem meede. Üraskikahjustusi aitab ennetada või vähemalt vähendada see, kui hoiad oma metsa ja metsaaluse korras. Varakult selgunud üraskikahjustuse korral – kui puit pole veel kuivanud – saab seda tõenäoliselt veel kestustoodete valmistamiseks kasutada. Hiljem sobib vaid kütteks, kui sedagi.

Kuuse-kooreüraski seireks ja tekitatud kahjustuste vähendamiseks kasutatakse feromoonpüüniseid, mis on Keskkonnaagentuuri järgi kõige tõhusamad siis, kui metsa tervis on veel suhteliselt hea ja kahjurite arvukus pole saavutanud tippu.

Metsaomanik ei jää abita

Avastades oma metsast tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatusliku probleemi, peab omanik teavitama Keskkonnaametit, kes kogub metsade tervisliku seisundi kohta teavet. Värske tormikahju likvideerimiseks saab metsaomanik riigilt rahalist abi kuni kahe kinnistu kohta ühel aastal, kuid taotlemiseks on mitmeid eeltingimusi: metsaomanik peab olema mõne metsaühistu liige, tema katastriüksusel peab olema kehtiv metsamajanduskava ja vähemalt ühel metsaeraldisel peab olema peapuuliigiks üle 30 aastane kuusk. Tormikahju toetuse abikõlbulikkust kinnitab metsaühistu konsulent metsas eelnevalt tehtud tööde põhjal. Tuule või lume murtud või muidu nõrgad puud tuleb oma metsast välja toimetada üraskitõrje põhimõttele vastavalt ehk enne nende lendluse algust.

Üraskikahjustuste ennetamiseks saab erametsaomanik samuti taotleda rahalist toetust ja ka sel juhul peavad  tööd looduslikult objektil olema tehtud. On kasulik teada, et püünispuude kasutamiseks võib toetust oma liikmete tarbeks küsida vaid metsaühistu. Mõista tuleb, et püüniste ja püünispuude õige kasutamine aitab kahjustusi tõesti vähendada, kuid siiski puudub lõplik kindlus, et kasvavad puud jäävad tüvekahjuritest puutumata.

Metsa tuleks raiuda siis, kui hind on parim, mitte siis, kui taskud tühjad

Kasvava metsa omanikul on mõistlik enesele selgeks teha ka see, kuidas tehingus põrumata oma metsa vajadusel müüa või miks mitte – maad hoopis juurde osta. Õnnestunud raieõiguse müük rõõmustab igat metsaomanikku. Raie järel eeskujulikult koristatud metsaalune hoiab omaniku närvid korras ning annab julguse ka tulevikus sedasorti tehinguid ette võtta.

Raieõiguse müük on omanikule mugav lahendus oma metsast tulu teenida, kuid sellega kaasnevad mitmed ohud, mis võivad saadavat tulu oluliselt vähendada või selle sootuks nii-öelda ära süüa. Suurim küsimus on õiglane turuhind, sest metsaettevõtetelt kaootiliselt saadud hinnapakkumised erinevad üksteisest tihti nagu öö ja päev. Pole mõistlik alahinnata ohtu saada libeda jutuga ja müüki tagant kiirustavalt ostjalt petta. Kiire rahasüsti võimalus võib psühholoogiliselt pimestada ka muidu alalhoidlikku ja targu talitavat metsaomanikku ükskõik millises kasvueas ja seisukorras metsa puhul. Juhtub ikka veel liiga tihti, et metsaomanik satub hangeldaja ohvriks, kes raieõiguse üliodavalt kätte saanud, selle kohe topelthinnaga edasi ärib ning pärast millegi eest enam vastutada ei taha.

Raiekontroll on oluline osa säästlikust ja kvaliteetsest metsa majandamisest

Metsaomaniku suurim risk raieõigust müües on raietööde kvaliteet. Näiteks, kui raietööde käigus jäetakse midagi tegemata või tehakse üleraie ega peeta kinni mitte ainult eraldiste, vaid lausa kinnistu piiridest. On selge, et vastutustundlik metsaettevõte korraldab raiejäätmete koristuse enesestmõistetava osana tööst ja hoiab nii palkide ladustuskoha kui ka väljaveoteed korras. Puuduste ilmnemisel likvideerib need aga enne, kui see saab probleemiks maaomanikule, kes raieõiguse ju heauskselt talle müüs.

Metsaomanikule on oluline kindlustunne, et raieõiguse omandanud ettevõte on oma valdkonnas pädev, on maksukohusetundlik riigi ees ning et töid teostab tõesti isik, kellele selleks tegelikult luba anti. Erametsaomanikud on Eestis omal nahal tunda saanud ka, et raiele ettenähtud ajast kinni ei peeta, mida hooletu metsafirma ajab tagantjärele küll halva ilma, küll tehnika probleemide süüks.

Tehingukeskus on läbipaistev ja mugav metsa- ja põllumaa oksjonikeskkond. Eesti turul ainulaadselt teeme kõigile müüdud raieõigustele raiejärgset kontrolli looduses. Kvaliteedikontroll algab tegelikult juba enne raieõiguse müüki, kuna raieõiguse oksjonile lubame vaid metsaettevõtted, kelle hea nimi on leidnud ajas tõestust. Ühtlasi on raieõiguse edasimüük keelatud. Kõik raietööd dokumenteeritakse raiepäevikus, kuhu majandajal on kohustus märkida soetatud raieõiguse hetkeseis. Lisaks kehtib tööde teostajale nõue ette näidata pildid lõpetatud tööst. Raiekontroll võimaldab metsaomanikul saada oma vara müügist maksimaalset kasu ning korrektsed metsatööd ja seda lisakulu ja peavaluta.

Uuri jätkusuutliku metsamajandamise kohta, samuti ostu-müügitehingute korraldamise kohta enampakkumisel meie kodulehelt www.tehingukeskus.ee.

Nõustame metsaomanikke raie planeerimisest müügiprotsessi lõpuni. Vajadusel koostame metsamajanduskava, aitame valida sobiva raietüübi, esitada metsateatise ning täidame kõik muud vajalikud dokumendid. Võta meiega ühendust!