Mis on kaasomand?

Kaasomand on üks kinnisvara omamise vorme, kus kaasomanikud omavad ühist vara proportsionaalselt oma osaluse suurusele. See tähendab, et kinnisvara, näiteks maja või maatükk, kuulub mitmele inimesele korraga. Klassikaline kaasomandi tekkimise moodus on pärand, mille saamisel laieneb kaasomanike ring, millega tavaliselt probleemid ning erinevad arusaamad tekivadki.
Kaasomandi puhul ei pruugi vara olla füüsiliselt jagatud vastavalt omanike osakaalule. Näiteks, kui kaks inimest on maja kaasomanikud, ei tähenda see, et üks inimene omab ühte tuba ja teine teist tuba. Pigem on mõlemal omanikul õigus kasutada kogu vara, kuid nende õigused ja kohustused jagunevad proportsionaalselt nende osalusega.
Võtmesõna kaasomandi puhul on "koos". Kaasomanikud peavad tegema otsuseid vara kohta koos, mis tähendab, et kui üks kaasomanik soovib oma varaga midagi teha, tuleb tal saada teiste kaasomanike nõusolek. Kui kaasomandi puhul on kokkulepitud kasutuskord, mis määrab millist osa ja millistel tingimustel keegi käsutada võib, on asi lihtne. Hoopis keerulisem on, kui kokkuleppele ei jõuta ja siin peitub kaasomandi kui omandivormi kurja juur.
Pahatihti ei jõua kaasomanikud oma vara haldamisel üksmeelele ning see tekitab ilmselgelt pingeid. Kui aga omandit hoolsalt ei majandada, siis väheneb ilmselgelt selle väärtus. Hea näide on kaasomand metsamaa puhul. Kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, kuidas metsa majandada, siis väheneb ajapikku metsas kasvava puidu väärtus ja raieõiguse või metsamaa müük ei pruugi tuua tulevikus loodetud tulu.
Enesestmõistetavalt pole kaasomand igavene omandivorm ja kaasomanikul on alati võimalus panna talle kuuluv mõtteline osalus müüki. Paraku on sellel aga üks väga suur „aga“. Kuna ka uus potentsiaaline omanik teab, et kaasomandis oleva metsa ost on võimalike probleemide allikas, siis tuleb arvestada turuhinnast oluliselt madalama müügihinnaga.

Tehingukeskus aitas kõigil võita

Kas sellises olukorras on head lahendust? Selgub, et on. Tehingukeskuse poole pöördus klient, kes soovis müüki panna talle kuuluva mõttelise osa metsast. Algselt pakkus ta osaluse müüki kaasomanikule, kes polnud aga tehinguga nõus. Kuna kaasomanik ei soovinud osalust osta, pöördus klient Tehingukeskuse poole, et panna talle kuuluv metsakinnistu mõtteline kaasosa Tehingukeskuse oksjonile. Klient teadis, et kaasomandis oleva kinnistu hind on turuhinnast madalam, mistõttu ta lootis, et metsaoksjon toob välja metsamaa õiglase hinna.
Nii ka juhtus. Tehingukeskus hindas metsakinnistu ja pani selle oksjonile, kus oksjoni lõpuks tõusis metsamaa hind kümnendiku võrra. Kuid see polnud veel kõik. Kui alguses polnud kaasomanik nõus teise kaasomaniku osalust ostma, siis mõtles ta pärast edukat oksjonit ümber ning kasutas talle seadusega ettenähtud eelisostuõigust ning ostis oksjonil kujunenud hinnaga teise osaluse välja. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kaasomanik pigem kaotas sellest tehingust, kuna pidi maksma algsest kõrgemat hinda, siis tegelikult see nii pole.
„Tegemist on win-win olukorraga, kus võitis nii oma osaluse müüki pannud maaomanik, kes sai kinnistust õiglase hinna ning samuti teine kaasomanik, kes ostis kaasomandi välja ja tänu sellele kasvas hüppeliselt kogu kinnistu turuväärtus,“ rääkis Tehingukeskuse müügijuht Margus Ingver. “Hetkel on meil näiteks töös juhtum, kus kaasomanik soovib algusest peale ise kogu kinnisasja omanikuks saada, kuid ei suudeta omavahel hinnas kokku leppida.”
Kuna kaasomanikud on paljudel juhtudel sugulased, siis on kaasomandi haldamine sageli üsna delikaatne ülesanne, sest omandi majandamine võib kaasomanike vahel kaasa tuua erimeelsusi. Seda aga ei soovita ja nii lüüakse pahatihti oma omandi majandamisele käega. Või lepitakse pingete kasvuga sugulaste vahel.
„Kasutades oma kinnistu müümisel kolmandat osapoolt, nagu Tehingukeskus, võetakse aga pinge kaasomanike vahelt maha, sest nii jõutakse kõiki osapooli rahuldava lahenduseni, mis säilitab ka sõprus- ja sugulussuhted“ pakkus Ingver välja võimaluse.

Kuidas müüa mõttelist osa maast?

Kuidas käituda, kui soovite müüa metsa- või põllumaa mõttelist osa? Kõigepealt võtke ühendust Tehingukeskuse ekspertidega, kes hindavad kaasomandi ning seejärel pannakse kinnistu oksjonile. Margus Ingver rõhutas, et kogu asjaajamise viivad läbi Tehingukeskuse spetsialistid ning omanik ei pea millegi üle muretsema.
„Mitmed maaomanikud on öelnud, et nende jaoks on kaasomand pigem peavalu, kuid see ei peaks nii olema ning oma omandi majandamine ja sellest tulu saamine on igaühe põhiseaduslik õigus,“ toonitas ta.