„Osalesin oksjonil ja võitsin selle. Eelmine reede oli notar ja olengi siis kinnistu omanik,“ räägib Jonannes Kruusma (25). Möödunud nädalal tegi ta oma elu esimese kinnisvarainvesteeringu: talle kuulub nüüd kahe ja poole hektari suurune metsatukk.

Viimaste kuude inflatsioon on pannud paljusid mõtlema oma vabale rahale investeerimisvõimaluse leidmisele. Seni selles vallas suurt tähelepanud hoidnud börsi- ja krüptoturgudel toimunud kõikumised tõukavad aga otsima stabiilse väärtusega alternatiive.

Johannes on investeerimisega tegelenud juba seitse aastat. Tal on nii aktsiaid, kui krüptoraha ja Raplamaal keldris isegi terve kollektsioon väärtuslikke veine.

Kinnisvarasse Johannes seni investeerida pole soovinud – ta elab Austraalias, Eestis korteri väljaüürimine oleks aga küllalt tülikas ja nõuaks pidevat kohalolekut. Metsaga on olukord teine: mets on reaalne vara, mille väärtus kasvab omasoodu. Kord aastas Eestisse sattudes saab ta sellele ka pilgu peale visata.

Mets on stressivaba vara

„Kui kõik peaks elus untsu minema, saan vähemalt sinna oma karavani ära parkida ja elu sisse seada,“ on Johannesel huumor varuks. „Mets on stressivaba, selle kohta ei tule pidevalt telefoni teateid, et nüüd üks aktsia või krüptoraha jälle kukkus.“ Vajaduse tekkides saab metsast ka seda otseselt maha müümata tulu. Üheks variandiks on raie kaudu raha teenida, aga Johannesel on plaan hakata kasvatama Chaga seent, mida muuhulgas kasutatakse meditsiinis ja toidulisandites.

Maatükk on ka vara, mida erinevalt ettevõtete osakutest kusagilt juurde ei tule. Sealjuures näitab maa-ameti statistika, et 2016. aastast saadik metsa hind liikunud püstloodis üles. Kui kuue aasta eest sai hektari ligi 2000 euro eest, siis mullu mais oli keskmise metsa hektari hind veidi üle 5000 euro. Pool aastat hiljem novembris oli hinnaks ligi 6000 eurot, tänavu mais oli keskmine metsahektari väärtus aga juba 7500 eurot.

Ostmise protsess oksjonikeskkonnas

Mõte endale metsa osta tuli Johannesele juba möödunud aastal. Sellest ajast peale on ta pakkumistel silma peal hoidnud. Tema valik langes Tehingukeskuse oksjonikeskkonna kasuks, kus lisaks metsakinnistute ja raieõiguste enampakkumistele leiab ka põllumaid ning talukohti. Iga kord, kui uus objekt müügile tuli, sai ta Tehingukeskusest teavituse.

Sellel on näiteks kinnisvaraportaalidega võrreldes, kus samuti pakkumisi leida võib, palju eeliseid. „Tehingukeskuses on pakkumiste juures reeglina üleval ka metsamajandamiskava, mis annab olukorrast selge pildi. Pärast sobiva pakkumise leidmist palusin oma õel ka kohapeal pilk peale heita. Nii saingi metsatüki ostetud ilma, et oleksin ise pidanud Eestisse kohale tulema,“ selgitab Johannes.

Ta toob välja ka lihtsal asjaajamise ja toe, mida Tehingukeskuse töötajad pakuvad. Sealsed spetsialistid tunnevad metsandust väga põhjalikult ja konsulteerivad ka juriidiliste küsimuste osas. Samuti annavad nad nõu, kas teha tehing kogu maatükiga või müüa vaid raieõigust.

Asjaajamisega vaeva nägema ei pidanud

Kogu tehingu bürokraatia korraldamise eest hoolitses samuti oksjonikeskkonna töötaja. „Tema leppis notariaja kokku. Mina panin lihtsalt ID-kaardi lugejasse ja andsin allkirja ära,“ on Johannes rahul, et sai kaugelt Austraaliast ka notariaalseid tehinguid vormistada kaugtõestamise ja interneti abiga.

Ka lepingu teksti vormistasid juristide koostatud põhja alusel Tehingukeskuse esindajad. „Tekst oli selge ja lihtsasti mõistetav, kõik õigused ja kohustused olid kirja pandud inimlikus keeles,“ kinnitab ta.

Kogu suhtlus oli mehe sõnul väga paindlik ja keskkond ka ise mugav kasutada ja läbipaistev ning annab kõigile võrdse võimaluse endale sobiv pakkumine teha.

Johannese jaoks oli tegemist esimese ostuga ja tehtud diiliga jäi ta väga rahule. Tänu Tehingukeskusele leidis ta just sellise maatüki, mida oli otsinud. Ja seda väga mõistliku turuhinnaga: selles oksjonikeskkonnas on palju erinevas hinnaklassis pakkumisi ja midagi leidub seal kõigile.

Vaata käimasolevaid enampakkumisi ja leia endale sobiv!

Lugu ilmus Geeniuse portaalis.